QALALYQ MÁDENIET ÚIINIŃ UJYMDARY

Qalalyq mádenıet úıinde jan-jaqty jáne jan-jaqty tulǵalar jumys isteıdi. Bizdiń ujym tek óz isin biletin jáne óz jumysyna tolyqtaı berilgen mamandardan turady. Ujymdardyń da, olardyń basshylarynyń da qajyrly eńbeginiń arqasynda GDK-da naǵyz kásipqoılardyń óte tatý, eń bastysy talantty uıytqysy qalyptasty..

Petropavl qalasynyń qalalyq mádenıet úıi

SHYǴARMASHYLYQ UJYMDAR

 "ЭКСПРОМТ" HALYQTYQ BI TEATRY

Oblysta "Экспромт" halyq bı teatrynyń paıda bolýymen zamanaýı bıdiń damýy men tańy baılanysty. Osy jyldar ishinde ansámbldi Daryndy baletmeısterler Elena Marınes, Marına Chernoýsova, Vıktorıa Smırnova basqardy. Ujymnyń repertýarynda 100-den astam qoıylym bar, qazirgi ýaqytta ujymnyń sany 214 adamǵa jetti. "Halyqtyq" ataǵy 1995 jyly berilgen. "Экспромт" - aımaqtaǵy barlyq mádenıettaný jobalarynyń, Gala-konsertterdiń, Omby, Qorǵan, Pavlodar, Qostanaı, Astana, Chelábınsk qalalaryndaǵy mádenıet kúnderiniń, sondaı-aq teatr jáne Mýzyka aksıalarynyń, oblys boıynsha, jaqyn shet elderdegi gastrólderdiń turaqty qatysýshysy. (Reseı, Belorýssıa, Qytaı)

BIZ EŃ JAQSYMYZ

30 jyl ishinde "Экспромт" bı teatry qazir kishi jáne orta toptardyń tárbıeshileri retinde jumys isteıtin bıshilerdiń birneshe urpaqtaryna ómir syılady. Repertýardyń negizinde halyqtyq-stıldendirilgen, Estradalyq bıler jatyr. Repertýary-keń, nómirleri jarqyn, buqaralyq jáne áserli. Ujym Zamanaýı bı, orys, shyǵys bıleri bolyp tabylady

100-den
astam qorylym
Bizdi YouTube-ten qarańyz
BIZDIŃ JETISTIKTERIMIZ
JERGILIKTI DEŃGEI

Laýreattar reseılik konkýrs" Zolotoı kablýchok " g. Chelábınsk 1995 j; "Petropavl kóktemi" konkýrsynyń laýreattary Petropavl qalasy 1997 j; "Halyqtar dostastyǵy, talanttar Dostastyǵy" oblystyq halyq shyǵarmashylyǵy festıvaliniń dıplomanttary, Petropavl q. 1998 j; Petropavl q. Zamanaýı horeografıa festıvaliniń laýreattary 1998 j;

HALYQARALYQ DEŃGEI

Laýreattar halyqaralyq konkýrs" Zolotoı kablýchok " Chelábınsk 2006 j; - "Peterbýrg boran" halyqaralyq baıqaýynyń laýreattary, Sankt-Peterbýrg qalasy 2004 j; - 2006 j. 

Sankt-Peterbýrg qalasyndaǵy "Peterbýrg boran" halyqaralyq baıqaýynyń dıplomanttary; -5-shi Halyqaralyq "Petropavl kóktemi" baıqaýynyń laýreattary 2007 j;.

ÓŃIRLIK DEŃGEI

Astana q. "Shabyt mıllenıým" 2-shi Respýblıkalyq shyǵarmashyl jastar festıvaliniń dıplomanttary, 1999 j; -Astana q. 4-shi Halyqaralyq "Shabyt" shyǵarmashyl jastar festıvaliniń dıplomanttary, 2001 j; -Almaty q. 1-shi Respýblıkalyq "Kúnshýaq" konkýrsynyń laýreattary 2006 j;.

«Движение» HOREOGRAFIALYQ MINIATÚRALARDYŃ HALYQTYQ ANSAMBLI

"Движение" ansambli 1980 jyly PZTM zaýytynda qurylǵan. Ujymnyń birinshi jetekshisi Irına Vladımırovna Ýakpaeva boldy. Sonymen birge balalar quramy quryldy, onyń jetekshisi Saharchýk Irına Lvovna boldy. 1985 jyly ujymǵa "Halyqtyq" ataǵy berildi.

Сахарчук Ирина Львовна

ANSÁMBLDIŃ KÓRKEMDIK JETEKSHISI

1987 jyly Lenıngrad qalasyndaǵy joǵary kásipodaq mektebiniń horeografıa bólimin bitirdi. Irına Lvovna ansámbl jetekshisi ǵana emes, horeograf jáne qoıýshy bolyp tabylady. Ol óz oqýshylaryna qozǵalys jeńildigin, raqymyn, mánerli jáne emosıonaldy bolý qabiletin ǵana emes, sonymen birge eńbekqorlyqty, ujymda ómir súrý, bir-birine kómektesý qabiletterin úıretedi, bul olarǵa ómirde kóp kómektesedi. Onyń jumysy halyqaralyq festıválderdiń dıplomdarymen jáne alǵys hattarmen baǵalandy. Ol "mádenıetti damytýǵa qosqan úlesi úshin"aýdandyq syılyǵynyń laýreaty. 2016 jyldyń qarasha aıynda Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyn merekeleý qurmetine qala ákiminiń Alǵys hatymen marapattaldy.

Усова Ольга Андреевна

DAIYNDYQ QURAMYNYŃ REPETITORY


UJYM TÝRALY

Qyzmet baǵyty: zamanaýı horeografıa, zamanaýı, zamanaýı, estradalyq bıler. Repertýardyń negizi - horeografıalyq mınıatúra - estradalyq bı-sahnalyq qoıylymnyń kishi túri.

Shyǵarmashylyq ómir: ujym jumys istegen ýaqyt ishinde 10 000-nan astam konsert berdi. Ansámbl oblystyń barlyq aýdandarynda konsertterimen bolyp, qalalyq jáne oblystyq is-sharalarǵa qatysty. Ujym Almaty qalasynda Respýblıka saraıynda birneshe ret óner kórsetti, Kreml Saraıynda, "Rossıa" konsert zalynda óner kórsetý mártebesine ıe boldy, Máskeý qalasyndaǵy Olımpıada oıyndarynyń mádenı baǵdarlamasynyń qatysýshysy boldy, Bolgarıa, Sırıa jáne Iordanıada QR namysyn qorǵady. Qatysýshylar sany: 90 adam. Jas sanaty: 5-ten 24 jasqa deıin.

BIZDIŃ JETISTIKTERIMIZ
JERGILIKTI DEŃGEI

Halyqaralyq "Petropavl kóktemi" festıvaliniń laýreaty 2000, 2003, 2006 j.


2014 j. - Petropavl q. "Petropavl kóktemi" halyqaralyq konkýrsynyń laýreattary.

2018 j. - "Tansýıýshıı Petropavlovsk" baıqaýynyń I jáne eki II oryn ıegerleri, Petropavl q.

ÓŃIRLIK DEŃGEI

"Shabyt" halyqaralyq shyǵarmashyl jastar festıvaliniń II dárejeli laýreattary Astana q. 2002 j.;

2008 jyly Taraz qalasynda ótken delfıılik oıyndarda altyn medal ıegeri atandy.

2013 j. - Astana q. "talanttar salúty" halyqaralyq jobasy aıasynda balalar men jasóspirimder shyǵarmashylyǵynyń "Shabyt keńistigi" halyqaralyq festıvál-baıqaýynda I, II, III dárejeli laýreattar.

HALYQARALYQ DEŃGEI

2004 jyly Zlatoýst qalasynda ótken "Evrazıa Shans" zamanaýı horeografıanyń halyqaralyq festıvalinde Gran-prıge ıe boldy.

2010 j. - "Eýrazıa SHANS" halyqaralyq baıqaýynyń qatysýshylary Zlatoýst q.

2017 j.-"Planeta bolashaǵy" Halyqaralyq balalar jáne jasóspirimder shyǵarmashylyq baıqaýynyń Gran-prı jáne 8 birinshi oryn ıegerleri, Lermontov kenti, Týapsy aýdany.

2018 j. – "ǵalamshardyń bolashaǵy" halyqaralyq baıqaýynyń I jáne II oryn ıegerleri, Sankt-Peterbýrg q.;

"ЛЕЙСЯ ПЕСНЯ" HALYQTYQ VOKALDYQ TOBY»

"Лейся песня" vokaldyq toby halyq horynyń jetekshisi I.A. Mıshenkonyń bastamasymen uıymdastyryldy. Vokal tobyna eń jaqsy daýysy bar horıster tańdaldy. 1993 jyly qyrkúıek aıynda vokaldyq toptyń jetekshisi bolyp Plotnıkov Gennadıı Grıgorevıch taǵaıyndaldy. Alǵashqy jyldary vokaldyq topty "ardagerler horynyń vokaldyq toby" dep atady. Konsertti telestýdıaǵa jazý kezinde telestýdıa qyzmetkeri "Лейся песня" vokaldyq toby dep ataýdy usyndy.

KÓRKEMDIK JETEKSHI

Плотников Геннадий Григорьевич

1993 jyldan bastap turaqty ýaqytqa deıin "Leısá pesná"vokaldyq tobynyń jetekshisi. 1974 jyldan zaýyttyń kórkemóner jetekshisi (hormeıster, baıanıst, úgitbrıgada jetekshisi). Zaýyttyń MÚ janynda "Neposedy" vokaldyq tobyn basqardy. Top qalalyq is-sharalarǵa jıi qatysty. 1994 jyly zaýyttan shyqqannan keıin "lokomotıv deposy" ujymymen jumys istedi, sondaı-aq birneshe jyl temirjol balabaqshalarynda mýzykalyq jetekshi bolyp jumys istedi. 1995 jyldyń naýryzynda Chelábınsk qalasynyń halyqqa bilim berý komısıasy Gennadıı Grıgorevıchke baıanısttiń birinshi sanaty berildi. 10 jyldan astam № 42 mektepte mýzykalyq jetekshi bolyp jumys istedi (gramotalarmen marapattaldy). "Aýylǵa qamqorlyqpen kómek kórsetý úzdigi"belgisimen marapattalǵan. 1996 jyly kórkemónerpazdar shyǵarmashylyǵyn damytýǵa qosqan zor úlesi úshin, sondaı-aq 2003 jyly ózindik mádenıetti nasıhattaýǵa qosqan zor jeke úlesi úshin oblys ákiminiń Qurmet gramotasymen (V.Gartman) marapattaldy (oblys ákimi A. Smırnov). 2011 jyly "qalanyń úzdik adamdary" nomınasıasy boıynsha baǵaly syılyqpen jáne Qurmet gramotasymen marapattaldy..

 

UJYM TÝRALY

"Лейся песня" vokaldyq toby halyq horynyń jetekshisi I.A. Mıshenkonyń bastamasymen uıymdastyryldy. Vokal tobyna eń jaqsy daýysy bar horıster tańdaldy. 1993 jyly qyrkúıek aıynda vokaldyq toptyń jetekshisi bolyp Plotnıkov Gennadıı Grıgorevıch taǵaıyndaldy. Alǵashqy jyldary vokaldyq topty "ardagerler horynyń vokaldyq toby" dep atady. Konsertti telestýdıaǵa jazý kezinde telestýdıa qyzmetkeri "Leısá pesná"vokaldyq toby dep ataýdy usyndy. Qyzmet baǵyty: "Leısá pesná" vokaldy tobynyń repertýaryna orys, ýkraın jáne belorýs ánderi kiredi. Qazaqstan týraly, týǵan qalasy týraly ánder, sondaı-aq vokaldyq top jastarǵa jetkizýge tyrysatyn áskerı taqyryptaǵy ánderdiń úlken repertýary. Olardyń jan dúnıesine Otanǵa degen súıispenshilikti engizý, patrıotızm sezimin oıatý. Shyǵarmashylyq ómir: qazirgi ýaqytta "Leısá pesná" vokaldy toby qala men oblys turǵyndary aldynda jumys isteýdi jáne óner kórsetýdi jalǵastyrýda, óziniń ádemi ánimen jáne sheberligimen tyńdaýshylardy qýantýdy jalǵastyrýda. "Leısá pesná" vokaldyq toby kórermender arasynda tabysty jáne shyǵarmashylyq kúshterge toly. Qatysýshylar sany: 12 adam. Jas sanaty: zeınetkerler.

"SAMǴAÝ" VOKALDYQ TOBY

Ujym týraly: vokaldyq top 2011 jyly quryldy. Qazirgi ýaqytta top quramynda 2 qatysýshy bar: Gúlnaz Qorǵanbaeva jáne jetekshisiniń ózi-Erden Qojahmetov.

KÓRKEMDIK JETEKSHI

Кожахметов Ерден Сайлауович 

SQMÝ-da oqydy. M. Qozybaev, "Mýzykalyq bilim berý" fakúlteti. 2008 jyldan 2009 jylǵa deıin Sergıev aýdanynyń aýyldyq mektebinde, Balýan aýylynda mýzyka pániniń muǵalimi bolyp jumys istedi. 2009 jyldan 2011 jylǵa deıin KSHG - da - "Murager"ansambliniń kórkemdik jetekshisi bolyp jumys istedi. 2011 jyl-MTK ádiskeri. Dombyra aspabyn sheber meńgergen. Konserttik baǵdarlamalardy, saltanatty is-sharalardy jáne qalalyq merekelerdi kásibı túrde ótkizedi.

 

UJYM TÝRALY

Qyzmet baǵyty: "Samǵaý" toby estradalyq jáne patrıottyq ánderdi oryndaıdy.

Shyǵarmashylyq ómir: qalalyq, oblystyq jáne respýblıkalyq is-sharalardyń belsendi qatysýshysy

"ЗАБИЯКИ" ÚLGILI ANSAMBLI

Ujym týraly: ansámbl 1993 jyly Salımov Аdil Kamılevıchpen quryldy. "Úlgili" ataǵy 2003 jyly berildi.

KÓRKEMDIK JETEKSHI

Коваленко Олеся Францевна

Soltústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. M.Qozybaeva eki mamandyq boıynsha: "Mýzykalyq bilim" 2011 j. jáne "mádenı-tynyǵý jumysy" 2018 j. 10 jyl boıy 2018 jylǵa deıin jalpy bilim beretin mektepte mýzyka muǵalimi bolyp jumys istedi jáne 1 sanattaǵy pedagog retinde kóptegen gramotalar men alǵys hattarǵa ıe. 2018 jyldyń sáýir aıynda Olesá Fransevna qalalyq mádenıet úıine "Zabıakı" shoý-tobynyń hormeısteri laýazymyna qabyldandy, al 2018 jyldyń tamyz aıynan bastap ujymnyń basshysy boldy. Qysqa ýaqyt ishinde Olesá Fransevnanyń respýblıkalyq jáne halyqaralyq konkýrstarǵa qatysýshylardy daıyndaǵany úshin birneshe alǵys hattary bar. Onyń jetekshiligimen ansámbl músheleri birneshe ret qalalyq, oblystyq, respýblıkalyq jáne halyqaralyq baıqaýlardyń jeńimpazdary atandy.

 

UJYM TÝRALY

Qyzmet baǵyty: ujym qyzmetiniń negizgi baǵyty Estradalyq vokal bolyp tabylady. Vokal men horeografıa sıntezi, ár nómirdiń dramatýrgıasyndaǵy jeke stıl, oqýshylardyń jumysqa kásibı kózqarasy, kostúmdermen muqıat jumys, jańa tehnologıalardy qoldaný - bul "Zabıakı"ujymynyń quramdas bóligi.

Shyǵarmashylyq ómir: ujymnyń kópjyldyq qyzmetiniń nátıjesi-bul rýhanı qundylyqtardy saqtaýǵa jáne kóbeıtýge, jastardyń kórkemdik talǵamyn tárbıeleýge aıtarlyqtaı úles qosady. Basshy men ártisterdiń shyǵarmashylyq kúsh-jigeri laıyqty baǵalandy. "Zabıakı" Shoý-toby-qalalyq jáne oblystyq is-sharalardyń turaqty qatysýshysy. Qatysýshylar sany: 22 adam. Jas sanaty: 6 jastan 15 jasqa deıin.

BIZDIŃ JETISTIKTERIMIZ
JERGILIKTI DEŃGEI

2009. - Petropavl q. "Jas juldyzdar" balalar estradalyq ánderiniń oblystyq baıqaýynyń 1 dárejeli laýreaty;

2010 j.-Petropavl q. "Maıskıe zvezdy" áskerı-patrıottyq ánder oblystyq konkýrsynyń 2 dárejeli laýreaty;

Eki myń on toǵyz - "Amanat múzık"respýblıkalyq baıqaýynyń oblystyq týryna qatysty. Gaýzer Krıstına-II oryn; Petrovskaıa, Marıa-II oryn; Levkına Sofá - I oryn; Mıhaılova Varvara - I oryn; Mýsına Rınata-I oryn, Petropavl q.;

ÓŃIRLIK DEŃGEI
1996 j. - Almaty q. "Aınalaıyn" halyqaralyq balalar shyǵarmashylyǵy festıvaliniń 1-shi dárejeli laýreaty;

1999 j. - respýblıkalyq "Shabyt-Mıllenıým" konkýrsynyń laýreaty, Aqmola qalasy;

2018 j. – komanda múshesi Levkına Sofá-Halyqaralyq balalar estradalyq ánderi baıqaýynyń I oryn ıegeri, Astana q.

2019 j. - Mıhaılova Varvara "Amanat múzık" baıqaýynyń úshinshi (respýblıkalyq) týrynda-I oryn, Almaty q.;
HALYQARALYQ DEŃGEI

1995 j. - "Altyn mıkrofon" halyqaralyq baıqaýynyń laýreaty E. Jýrbenko Chelábınsk q.;

2000 j. - Máskeý q. "Detstvo bez granıs" halyqaralyq balalar festıvaliniń laýreaty;

2000 j. - Týapse q. balalar estradalyq ánder baıqaýynyń laýreaty;

2000 j. - Volgograd q. "Sozvezdıe talantov" halyqaralyq estradalyq án baıqaýynyń laýreaty;

2003 j.-Volgograd q. "Malenkıe zvezdochkı" 8-shi ashyq balalar estradalyq ánder baıqaýynyń Gran - Prı ıegeri;

2004 j. - Satka q. "Volshebnyı mıkrofon" Búkilreseılik estradalyq ánder baıqaýynyń 13 syılyq laýreaty;

2008 j.-Volgograd q. 13-shi halyqaralyq "Malenkıe zvezdochkı" balalar estradalyq án baıqaýynyń bas júlde ıegeri;

2011 j. - "Bravo detı-rojdestvenskıe vstrechı 2011" mereıtoılyq ashyq Búkilreseılik balalar men jasóspirimder shyǵarmashylyq baıqaýynyń 2 dárejeli laýreaty, Chelábınsk qalasy;

SOǴYS JÁNE EŃBEK ARDAGERLERINIŃ HALYQTYQ AKADEMIALYQ HORY

Oblystyq kásipodaq keńesiniń, oblystyq jáne qalalyq partıa komıtetiniń bastamasymen Petropavl qalasynda 1984 jyldyń 16 shildesinde soǵys jáne eńbek ardagerleriniń hory quryldy. Hor jetekshisi mýzykalyq mekteptiń oqytýshysy Ivan Alekseevıch Mıshenkony shaqyrdy. Sodan beri 36 jyl qazirgi ýaqytqa deıin jumys isteıdi. Hor qurylǵan kezde soǵysqa qatysýshylar kóp boldy, konsertter soǵys týraly esteliktermen soǵys ánderiniń súıemeldeýimen ótti. Hor shaǵyn quramnan bastalyp, eki jyl ishinde 90 adamnan turatyn ujymǵa deıin ósti. Alǵashqy kezde ujymda soǵysqa qatysýshylar kóp boldy, mysaly, Oblononyń burynǵy bastyǵy - Sakýn V.ı., jýrnalıs M. Iý. Repkın, zaýyt dırektory O. ı. Galyshev, Vasútına, Solánkına jáne basqalar.

UJYM TÝRALY

Qyzmet baǵyty: hor ujymynyń ózgeshe bolýy kóne revolúsıalyq ánderdi, keńestik jáne qazaq kompozıtorlarynyń ánderin, klasıkalyq jáne rýhanı mýzykany qamtıtyn ózindik repertýardy talap etti. Hor repertýarynda kórermenderdiń ár túrli jas quramyna arnalǵan 60-tan astam shyǵarma bar.

Shyǵarmashylyq ómir: óziniń ómir súrý kezeńinde hor qala sheginde (mektepter, ýnıversıtet, áskerı ýchılıshe, tehnıkým jáne t.b.), sondaı-aq óz oblysynyń kóptegen aýdandarynda jáne odan tys jerlerde, sonyń ishinde Reseıde de óner kórsetti jáne óner kórsetýdi jalǵastyrýda. Eki ret konsertteri bar hor Almaty qalasynda boldy, onda qalanyń konsert zaldarynda óner kórsetýden basqa, Opera teatrynda úkimettik konsertke qatysty. Abaıdyń Jeńistiń 45 jyldyǵyna oraı. 2017 jyldyń qarasha aıynda qalalyq mádenıet úıinde Ivan Alekseevıchtiń 80 jyldyǵyna arnalǵan konsert ótti. Qatysýshylar sany: 33 adam. Jas sanaty: zeınetkerler.

KÓRKEMDIK JETEKSHI

МИЩЕНКО ИВАН АЛЕКСЕЕВИЧ

Ivan Alekseevıch Kemerovo qalasyndaǵy mýzykalyq mektepti bitirgennen keıin kásibı mýzykamen aınalysa bastady. Buǵan deıin bala kezinen kórkem ónerpazdardyń belsendi qatysýshysy bolǵan, sol úshin birneshe ret gramotalarmen jáne baǵaly syılyqtarmen marapattalǵan.
Novosıbırsk konservatorıasyn bitirgenge deıin bes jyl boıy Kýzbasta jáne Gorkıı oblysynda áýesqoı hor ujymdarymen jumys istedi, mádenıet saraılarynda balalar hor stýdıalaryn qurdy, onda ol jumys istedi. Ol balalarmen birge hordan basqa jalpy fortepıanodan sabaq berip, solfedjıo sabaqtaryn júrgizdi.
1971 jyly Petropavl mýzykalyq ýchılıshesinde hor pánderiniń oqytýshysy retinde jumys isteýge shaqyryldy, onda qazirgi ýaqytqa deıin jumys isteıdi. Oqytýshylyq jumystan basqa 15 jyl boıy ı.A. Mıshenko ýchılıshe stýdentteriniń tájirıbe bazasy bolyp tabylatyn ýchılıshe janyndaǵy Balalar mýzyka mektebin basqardy jáne ózi de balalar horymen jumys istedi. Alaıda, áýesqoı hormen jumys onyń ekinshi mamandyǵy bolyp qala berdi jáne ol zaýyttyń áýesqoı horymen jumys isteý týraly usynysty qýana qabyldady.Kırov, onymen 20 jyldan astam ýaqyt aınalysqan. Bul hor, jergilikti qoıylymdardan basqa, Qazaqstannyń kóptegen qalalaryn konserttermen aralap shyqty. Óziniń besinshi jylynda hor "halyqtyq"ataǵyn aldy. Osy eki túrli shyǵarmashylyq jumystarmen qatar, 1984 jyly oǵan partıanyń qalalyq komıteti Petropavl qalasynyń Soǵys jáne eńbek ardagerleriniń jańadan qurylǵan horymen aınalysýdy tapsyrdy.
Óziniń pedagogıkalyq jumysy úshin Ivan Alekseevıch Bilim Mınıstrliginiń gramotasymen, "mamandyǵy boıynsha úzdik" dıplomymen, áleýmettik ortalyqtyń jeńimpazymen marapattaldy. jarys jáne t.b. hor ujymdarymen jumys istegeni úshin - VSSPS belgisi, Almaty qalasynda ótken ekinshi festıváldiń laýreaty. 1995 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵymen oǵan "Qazaqstan Respýblıkasynyń Eńbek sińirgen qyzmetkeri"ataǵy berildi.
Óziniń shyǵarmashylyq qyzmeti úshin - basshy men onyń ujymdary qalalyq jáne oblystyq atqarý komıtetiniń kóptegen gramotalary men dıplomdarymen, Ýkraına elshisiniń quttyqtaý hatymen, KSRO Kompozıtorlar odaǵynyń Dıplomymen, qala jáne oblys ákimderiniń alǵys hattarymen marapattaldy.
 

HOR AKOMPANIATORY

Антоненко Галина Анатольевна

Galına Anatolevna tańqalarlyq eńbekqor jáne eńbekqor adam. Ol jigerli, tapqyr, óte talantty.

 

"УКРАИНСКИЕ ВЕЧОРНИЦЫ" HALYQTYQ VOKAL TOBY»

"Ýkraınskıe vechornysı" vokaldyq toby 2012 jyldyń aqpan aıynda Soltústik qazaqstan oblysy Petropavl qalasyndaǵy "qalalyq mádenıet úıi" MKQK janynda quryldy. Ujym A.Plotkonyń jetekshiligimen "Svitanok" KQO-men yntymaqtasady. Ujym quramynda: Kokorına Natalá, Plotnıkova Krıstına, Gabbasova Altyn, Jaqsybaı Hansha jáne jetekshiniń ózi.

KÓRKEMDIK JETEKSHI

Кокорин Александр Александрович

2012 jyldyń aqpan aıynan bastap "ýkraın keshteri" vokaldyq tobynyń kórkemdik jetekshisi bolyp jumys isteıdi. Soltústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetinde Joǵary bilim alǵan. M.Qozybaeva "hor dırıjerlaý"mamandyǵy boıynsha. Kokorın A.A. 2013 jyly Petropavl qalasynyń jastarymen jumys boıynsha sertıfıkatpen marapattaldy, 2016 jyldyń jeltoqsan aıynda qala ákiminiń Alǵys hatymen marapattaldy. Aleksandr Kokorınniń bastamasymen 2017 jyldyń sáýir aıynda qalalyq mádenıet úıinde jazýshy Taras Shevchenkoǵa arnalǵan jyl saıynǵy ýkraın ánderiniń festıvalderi qala men oblystyń shyǵarmashylyq ujymdarynyń qatysýymen ótedi.

 

UJYM TÝRALY

Qyzmet baǵyty: ujym qyzmetiniń negizgi baǵyty Estradalyq vokal bolyp tabylady. Vokal men horeografıa sıntezi, ár nómirdiń dramatýrgıasyndaǵy jeke stıl, oqýshylardyń jumysqa kásibı kózqarasy, kostúmdermen muqıat jumys, jańa tehnologıalardy qoldaný - bul "Zabıakı"ujymynyń quramdas bóligi.

Shyǵarmashylyq ómir: ujymnyń kópjyldyq qyzmetiniń nátıjesi-bul rýhanı qundylyqtardy saqtaýǵa jáne kóbeıtýge, jastardyń kórkemdik talǵamyn tárbıeleýge aıtarlyqtaı úles qosady. Basshy men ártisterdiń shyǵarmashylyq kúsh-jigeri laıyqty baǵalandy. "Zabıakı" Shoý-toby-qalalyq jáne oblystyq is-sharalardyń turaqty qatysýshysy. Qatysýshylar sany: 5 adam. Jas sanaty: 6 jastan 15 jasqa deıin.

UJYMNYŃ JETISTIKTERI

9 jyldyń 2012 naýryzynda Taras Shevchenkoǵa arnalǵan ýkraın mádenıeti kúnine qatysqany úshin dıplommen marapattaldy. 2019 jyldyń naýryz aıynda "ýkraın vechornysı" vokaldyq tobyna "halyq"ataǵy berildi. 2020 jyly ýkraındyq "STRÝNI SERSÁ" ániniń I Halyqaralyq ınternet-konkýrsynda Gran Prı, sondaı-aq Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 25 jyldyǵyna arnalǵan "Belye rosy"I Halyqaralyq Slaván mádenıeti festıvalinde Alǵys hat. Ujym óz shyǵarmashylyǵymen halyqtyń mýzykalyq mádenıetin nasıhattaýǵa baǵa jetpes úles qosady, jastardy ónerge baýlıdy. Ujym orys jáne ýkraın tilderinde án aıtady. "Ýkraınalyq vechornısy" vokaldyq toby barlyq qalalyq jáne oblystyq is-sharalardyń belsendi qatysýshysy bolyp tabylady.

2019
naýryz aıynda ujymǵa "Halyqtyq" ataǵy berildi"

"Калина красная" VOKALDYQ TOP

"Kalına krasnaıa" vokaldyq toby "qalalyq mádenıet úıi" MKQK-da 2019 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap jumys isteıdi. Komanda quramynda Akımov Aleksandr, Nıkıtına Marına jáne top jetekshisi Kokorına Natalá bar.

KÓRKEMDIK JETEKSHI

Кокорина Наталья Александровна

Kokorına Nataliá Aleksandrovna 2019 jyldyń qyrkúıeginen bastap "Kalına krasnaıa" vokaldyq tobynyń kórkemdik jetekshisi bolyp jumys isteıdi. 2019 jyly Soltústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. M. Qozybaeva "Mýzykalyq bilim" mamandyǵy boıynsha. 2013 jyldan bastap Soltústik Qazaqstan oblystyq fılarmonıasynda kameralyq hor ártisi laýazymynda jumys isteıdi. Hor quramynda birneshe ret Qazaqstannyń túrli qalalaryna gastróldik saparmen bardy.

 

UJYM TÝRALY

"Kalına krasnaıa" vokaldyq toby "qalalyq mádenıet úıi" MKQK-da 2019 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap jumys isteıdi. Komanda quramynda Akımov Aleksandr, Nıkıtına Marına jáne top jetekshisi Kokorına Natalá bar.

Qyzmet baǵyty: barlyq qatysýshylar tamasha vokaldyq derekterge ıe. Toptyń repertýaryn orys halyq ánderi men stıldendirilgen ánder quraıdy.

Shyǵarmashylyq ómir: qysqa merzim ishinde top ózin jarqyn, erekshe komanda retinde jarıalady. Ol qalalyq mádenıet úıi konsertteriniń jáne qalalyq merekelerdiń turaqty qatysýshysy bolyp tabylady, sondaı-aq oblystyq deńgeıdegi is-sharalarǵa qatysady. Qatysýshylar sany: 3 adam.

«Тұмар» BI ANSAMBLI

Bir jyl ishinde ansámbl qala men oblystyń túrli is-sharalarynda óner kórsetti: Qarttar kúni, Tuńǵysh Prezıdent kúni, QR Táýelsizdik kúni, Astana kúni jáne qala kúni. Jaqynda Jas ansámbl retinde "Qyzyljar Nury" gazetinde "Tumar" bı ansambli týraly maqala shyqty.
Qazirgi ýaqytta ansámbl ártúrli repertýarlarmen jumys isteýdi jalǵastyrýda jáne qala,oblys turǵyndary aldynda óner kórsetip, ádemi bılerimen qýantady. "Tumar" jas bı ansambli shyǵarmashylyq ıdeıalar men kúshterge toly.

KÓRKEMDIK JETEKSHI

Мусалимова Акерке Кайратовна

2018 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap "Qalalyq Mádenıet úıi" MKQK janyndaǵy "Tumar" bı ansambliniń jetekshisi bolyp tabylady.
2013 jyly Petropavl óner kolejin "Mýzykalyq bilim" mamandyǵy boıynsha bitirdi, Chelábi memlekettik mádenıet jáne óner akademıasynda "halyqtyq-kórkem mádenıet" mamandyǵy boıynsha joǵary bilim aldy, "áýesqoı shyǵarmashylyq ujymnyń jetekshisi, oqytýshy"biliktiligi.
5 jyl boıy qalalyq klasıkalyq gımnazıanyń mektep horeografıalyq úıirmesinde oqydy.
2012 jyldan bastap Soltústik Qazaqstan oblystyq fılarmonıasynda "Ademaý"qazaq bı ansambliniń ártis-bıshisi laýazymynda jumys isteıdi.
Pedagog qyzmetkerler úshin horeografıa boıynsha sheberlik synyptaryn, biliktilikti arttyrý kýrstarynan ótkeni týraly sertıfıkattary men kýálikteri bar.
Túrli festıvál baıqaýlaryna qatysty. EXPO-2017 Gala-konserti, halyqaralyq festıváldarda, baıqaýlarda (BAÁ (Abý-Dabı q., Fýdjeıra q.), Qazaqstan, Reseı,).

 

Галеева Елена

BALETMEISTER


Романченко Виктор

HOREOGRAF-REPETITOR


UJYM TÝRALY

"Tumar" bı ansambli 2018 jyly quryldy . Ashylý saltanaty 09.09.2018 J. qalalyq mádenıet úıinde ótti.
Qyzmet baǵyty: "Tumar" bı ansamblinde horeografıalyq úıirme jumys isteıdi. Repertýarynda "Uly Dala", "Qara Jorǵa", "Baqtybaıdyń áýeni", "Balaýsa" jáne t. b. kóptegen ulttyq bıler bar.
Shyǵarmashylyq ómir: Qurylǵan jyly ansámbl qala men oblystyń túrli is-sharalarynda óner kórsetti: Qarttar kúni, Tuńǵysh Prezıdent kúni, QR Táýelsizdik kúni, Astana kúni jáne qala kúni. Jaqynda Jas ansámbl retinde "Qyzyljar Nury" gazetinde "Tumar" bı ansambli týraly maqala shyqty. Qazirgi ýaqytta ansámbl ártúrli repertýarlarmen jumys isteýdi jalǵastyrýda jáne qala,oblys turǵyndary aldynda óner kórsetip, ádemi bılerimen qýantady. "Tumar" jas bı ansambli shyǵarmashylyq ıdeıalar men kúshterge toly.
Qatysýshylar sany: 50 adam.
Jas sanaty: 5-20 jas

UJYMNYŃ JETISTIKTERI

Ujym birneshe ret konkýrstardyń jeńimpazy atandy:


-2019 jyl, 25-28 naýryz, Nur - sultan qalasy-"Aq kógershin" XIII Halyqaralyq balalar shyǵarmashylyǵy festıvál-baıqaýynyń III dárejeli laýreaty»;


- 2019 jyl, 20 qazan, Petropavl qalasy - "Altyn kúz" respýblıkalyq konkýrsynyń eki birinshi orny»;


- 2019 jyl, 25-28 qazan, Almaty q.-XVI Respýblıkalyq "Aq kógershin"balalar shyǵarmashylyq festıvál-konkýrsynyń 1-shi dárejeli laýreaty.

2019 jyl
Aq kógershin "XVI respýblıkalyq balalar shyǵarmashylyǵy festıvál-konkýrsynyń 1-shi dárejeli laýreaty»

"ЗВОННИЦА-НАСЛЕДИЕ" ÚLGILI–KÓRNEKTI VOKALDYQ-HOREOGRAFIALYQ FÓLKLORLYQ ANSAMBLI 

1996 jyly Soltústik qazaqstan oblysy Petropavl qalasyndaǵy Temirjolshylar mádenıet úıi janynan qurylǵan. Fólklorlyq ansámbldiń jetekshisi-hormeıster Vladımır Mıhaılovıch Ivashkın. Ol jergilikti fólklorǵa negizdelgen ujymnyń shyǵarmashylyq ereksheligin naqty kórsetti. Qazirgi ýaqytta ujymda ár túrli jastaǵy 80 bala aınalysady. Ujymnyń negizin 3 quram quraıdy. Birinshi quram - Soltústik Qazaqstan oblysynyń orys qaýymy janyndaǵy kórkemónerpazdar quramy, 20-30 jas, ekinshi - orta 9-13 jas, úshinshi - kishi 3-6 jas. Balalar Soltústik Qazaqstan oblysynyń ánderin nasıhattaýmen aınalysady. Halyq ánderi men ansámbldiń bı kompozısıalary — Petropavldyń ár merekesiniń sózsiz bezendirilýi.

2020 jyly 29 tamyzda "Zvonnısa – Nasledıe"úlgili-kórneki vokaldyq-horeografıalyq fólklorlyq ansambliniń onlaın-konserti ótti. Bul konsert Youtube, Instagram, Facebook áleýmettik jelilerinde tikeleı efırde kórsetildi. "O, bul kesh emes" — tanys jáne súıikti, biraq sonymen birge Stepan Razın týraly kazak halyq áni barlyq daýystarǵa jańa tústi. Ánniń alǵashqy notalarynan tynys alady. Sodan keıin ósý. Án úshin án, bı úshin bı. "Zvonnısanyń" aǵa quramyn kishisi almastyrdy. Jáne de tegis jáne tegis, taza jáne biryńǵaı pomarochkı jáne konsert boıy. Bir demmen ... bul joly " Zvonnısa "óz qonaqtaryn kóptegen jańa nómirlermen qýantty:" Dýbkada"," aljapqyshta","Don sıaqty". Aıta ketý kerek, "aljapqyshta" áni rýshnıktermen keremet horeografıalyq qoıylymmen birge júrdi. Án men bıdiń úılesimi-jetekshi "Zvonnısa-mura"tobynyń jumysyna tán nárse. Bul ujymnyń kórkemdik jetekshisi, hormeısteri Vladımır Ivashkın men qoıýshy horeograf Tatána Ýtejanovanyń úlken eńbegi.

Halyqtyń mádenıeti men tarıhyn tek eresek urpaq qana emes, jastar da jyrlaǵan kezde qandaı keremet! "Zvonnısa-Nasledıe" kazak vokaldy-horeografıalyq ansambli - óz halqynyń ánine, salt-dástúrlerine degen súıispenshiliktiń tamasha úlgisi. Kóp jylǵy eńbegi úshin ujym kóptegen syılyqtarǵa, ataqtarǵa, eń bastysy - kórermenderdiń moıyndaýyna ıe boldy. Ujym Reseı, Qazaqstan jáne Ýkraınanyń kóptegen qalalarynda boldy. Ony Máskeý, Smolensk, Chelábınsk, Omby, Novosıbırsk, Zlatoýst, Ekaterınbýrg, Vázma, Chebarkýl, Feodosıa, Almaty, Astana, Shymkent, Qostanaı biledi.

Утежанова Татьяна Станиславовна

KÓRKEMDIK JETEKSHI


Тришина Олеся Вячеславовна

KISHI QURAM BASSHYSY


UJYM TÝRALY

Bastapqyda "Zvonnısa" balalar fólklorlyq ansambli boldy. Birneshe ret ol ár túrli baıqaýlar men festıválderdiń laýreaty atandy, al 2002 jyly ujymǵa QR Mádenıet Mınıstrliginiń buıryǵymen "Úlgili"ataǵy berildi.
Vladımır Mıhaılovıch balalarǵa fólklorlyq ónerdi úıretip qana qoımaı, taqyryptyq semınarlar ótkizip, áriptesterimen tájirıbe bólisedi. Basty jetistikter-bul marapattar men ataqtar emes, bizdiń balalarymyzdyń halyq ánine, týǵan jerine, ótkenine degen súıispenshiliginde ósýi. Olar kópultty Qazaqstan aýmaǵynda turatyn halyqtardyń mádenıetin qurmetteýge úırenedi. Ujymda ár túrli ult ókilderi bar jáne olardyń barlyǵy bir úlken tatý otbasy sıaqty. Halyq áni qazaqtardy, orystardy, tatarlardy, ýkraındardy, belorýstardy jáne basqa da kóptegen halyqtardy biriktiredi.
2020 jylǵy 2-23 tamyz aralyǵynda Máskeý qalasynda "juldyzdardan joǵary"halyqaralyq granttyq onlaın-óner baıqaýy ótti. Baıqaý syrttaı túrde ótkizildi: baıqaýǵa qatysýshylar uıymdastyrýshylarǵa shyǵarmashylyq nómiri baǵalanǵan óz sózderiniń klıpterin jiberdi. Baıqaýǵa áýesqoılar, kásipqoılar, balalar shyǵarmashylyq ujymdary, shyǵarmashylyq bı jáne mýzyka salalarynyń ókilderi qatysty. Bul baıqaýda "Zvonnısa-Nasledıe" úlgili-kórsetkishtik ansambli eki jas sanaty boıynsha 1 dárejeli laýreat atandy: ortasha quram (9 jastan 12 jasqa deıin) jáne eresekter (18+). "Soloveıko" ánine arnalǵan Klıp jáne " bir ret vechor, meniń súıiktim."
Ujym halyq mýzykalyq shyǵarmashylyǵynyń úzdik úlgilerinen qurylǵan repertýardyń joǵary kórkemdik deńgeıine ıe, ol únemi jańa shyǵarmalarmen tolyqtyrylyp otyrady.

"Zvonnısa-Nasledıe" úlgili kazak ansambliniń 25 jyldyq mereıtoıy qarsańynda Soltústik Qazaqstan oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasynyń aktıvi men "Qazaqstannyń Orys qaýymdastyǵy" qoǵamdyq birlestiginiń ókilderi Túmen oblysy qazaqtarynyń ulttyq-mádenı avtonomıasynyń basshysy E.Ibraevti qarsy alyp, ujymǵa 10 konserttik kostúm syıǵa tartty.

2020 jyldyń qańtar aıynan bastap ujym jetekshisi Tatána Stanıslavovna Ýtejanova boldy

"ЗВОННИЦА" HALYQ KAZAK HORY

"Zvonnısa" ujymy 1991 jyly JQJK negizinde quryldy. Hor súıemeldeýshisi jáne onyń jetekshisi - kompozıtor, aqyn, vırtýoz baıanıst Sergeı Fedorovıch Snýrnısyn.
Ujym Petropavl qalasy men oblystyń konserttik alańdarynda úlken tanymaldylyqqa ıe boldy. Birneshe ret oblystan tys jerlerge, sonyń ishinde Chelábınsk qalasyna bardy.
2002 jyly ujymǵa "Halyqtyq" ataǵy berildi.

KÓRKEMDIK JETEKSHI

Сергей Федорович Cнурницын

 

UJYM TÝRALY

Horda 22 adam bar: ardagerler, zeınetkerler, muǵalimder.
Repertýar kúrdeli, polıfonıalyq. Hor músheleriniń oryndaýynda kóshbasshy jaqsy dybysqa, tazalyqqa, emosıonaldy boıaýǵa qol jetkizedi. Repertýardyń negizin orys, kazak, ýkraın ánderi quraıdy. "Zvonnısany" qala men oblys turǵyndary jaqsy biledi jáne jaqsy kóredi. Ujym orys jáne ýkraın ulttyq mádenı ortalyqtary uıymdastyrǵan is-sharalardyń qonaǵy jáne qatysýshysy.
Ujym jáne onyń jetekshisi S. F. Snýrnısyn bolashaqqa arnalǵan shyǵarmashylyq josparlarǵa toly. "Zvonnısa" qala men oblys turǵyndaryn biledi jáne jaqsy kóredi. Oblystyq "poet Prııshıme" konkýrsynyń laýreattary 2005 jyl.
2020 jyly "Zvonısa" kazak halyq hory "Narodnye motıvy", "Poıý tebe, moı kraı rodnoı" onlaın-konsertterine, sondaı-aq "qymyz"ázil-syqaq onlaın-konsertine qatysty.

"TERISKEI" FÓLKLORLYQ-ETNOGRAFIALYQ ANSAMBLI 

Qalalyq Mádenıet úıi bazasynda qurylǵan.
2017 jyly. Ansámbl jetekshisi Qabdolbarıev Jeńis Tájibaıuly. Ansámbl quramynda 9 adam bar. Ansámbl GDK men Petropavl qalasynyń konsertteri men saltanatty is-sharalaryna qatysady.

2018 jyldyń 13 sáýirinde "Teriskeı" ansambli "Rýhanı Jańǵyrý"baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda M.Jumabaevtyń 125 jyldyǵyna arnalǵan konsertke qatysty.

2018 jyldyń basynda ansámbl úshin jańa aspaptar satyp alyndy: úsh dombyra, sherter, bas-dombyra, darbuqa jáne jetigen. Kásibı aspapshy mýzykanttar tartyldy.
2019 jyly ansámbl úshin jańa sahnalyq kostúmder tigildi
2020 jyly ansámbl qatysýshylaryna qysqy sahnalyq kostúmder jıyntyǵy tigildi.
"Rýhanı Jańǵyrý" baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda 2020 jyldyń 31 qańtarynda "Teriskeı" ansambli Abaı Qunanbaevtyń 175 jyldyǵyna arnalǵan jeke konsert berdi.

Кабдулбариев Женис Тажибаевич

KÓRKEMDIK JETEKSHI


Руслан Асылхан

AKOMPANIATOR


UJYM TÝRALY

"Óleń sózdiń patshasy, sóz sarasy" konserttik baǵdarlamasyna Birjan Esjanov, Ǵalymjan Nurpeıisov, Aıdos Aqylbekov, Erketjan Murathan, Altynjan Táýpikova qatysty. "Torjorǵa" kúıi, "Kózimniń qarasy", "Aıttym sálem, Qalamqas" jáne t.b. ánder shyrqaldy.
Pandemıa kezinde ansámbl ártisteri sanıtarlyq erejelerdiń barlyq talaptaryn saqtaı otyryp, konserttik túsirilimge qatysyp, taǵy 2 onlaın-konsertti usyndy.
Shildeniń birinshi jeksenbisinde Qazaqstanda Ulttyq dombyra kúni merekesi atap ótiledi. Elbasy dombyra-qazaqtyń "pasporty men brendi" ekenin erekshe atap ótti. Ejelden kóshpendiler ómirinde óte mańyzdy oryn alǵan mýzykalyq aspap bul mýzykalyq aspap qazaq halqynyń baı rýhanı tarıhy men dástúrleriniń sımvoly bolǵan jáne bolyp qala beredi. 5 shilde kúni dombyra kúnine oraı "Teriskeı "fólklorlyq - etnografıalyq ansambliniń onlaın-konserti ótti. Ansámblge qatysýshylardyń jarqyn óner kórsetýi Qurmanǵazy, Táttimbet, Dáýletkereı, Súgir, Dına kúıleriniń kópshilikke taralýyna yqpal etti. Dombyranyń sıqyrly úni eshkimdi beı-jaı qaldyrmady.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdik kúnin merekeleý aıasynda "Teriskeı" ansambli 17 jeltoqsanda konserttik baǵdarlamasyn usyndy, onda qazaq halyq jáne qazirgi zamanǵy qazaqstandyq kompozıtorlardyń shyǵarmalaryn oryndady. Qurmanǵazy, N.Tilendıev, Sh.Qaldaıaqovtyń týyndylary Rýslan Asylhan, Erkejan Murathan,Qanat Nábıevtiń oryndaýynda shyrqaldy.Qazirgi ýaqytta ujym repertýar jasaý boıynsha jumys isteýde, turaqty daıyndyqtardan ótýde.

HALYQ DRAMA TEATRY

Halyq drama teatry ótken ǵasyrdyń 20-jyldarynyń basynda temirjol torabynda quryldy, sodan beri jemisti jumys istep keledi. 1959 jyly kórkemónerpazdar teatryna "halyq drama teatry"ataǵy berildi. Sońǵy 30 jyl boıy teatrdyń qoıýshy – rejıseri-Okýneva Nadejda Aleksandrovna. Quramynda 30 qatysýshy bar. Ár túrli jastaǵy akterler. Eńbek ótili ártúrli, bul sahnada 10, 20, 30 jyl oınaıtyn akterler bar - bul bir úlken komanda. Ujymnyń jumys baǵdarlamasyna spektáklder, teatrlandyrylǵan qoıylymdar qoıý, konkýrstyq-oıyn baǵdarlamalaryn ótkizý, qalalyq is-sharalarǵa qatysý, sondaı-aq stýdıalyqtardy akterlik sheberlikke, sahnalyq sóıleýge, sahnalyq qozǵalysqa úıretý kiredi.

REJISER

Окунева Надежда Александровна


 

UJYM TÝRALY

Bıylǵy jyly GDK halyq drama teatry drama ujymyna "halyqtyq"qurmetti ataǵy berilgenine 60 jyl tolady. 28 aqpan kúni saǵat 16:00-de teatrdyń mereıtoıyn merekeleý aıasynda Uly Jeńistiń 75 jyldyǵyna arnalǵan "NEBESNYI TIHOHOD" spektakliniń premerasy ótti.
Halyq teatrynyń akterleri barlyq qalalyq jáne oblystyq merekelik is-sharalarǵa qatysady, olar teatrlandyrylǵan baǵdarlamalardyń turaqty qatysýshylary. Bıyl teatr qaıratkerleri belsendi qatysty

"СОЮЗ-АВТОР" SHYǴARMASHYLYQ BIRLESTIGI

"Soıýz-Avtor" shyǵarmashylyq birlestigi 1990 jyly Tkachenko Iýrıı Vladımırovıch Novokamenka orta mektebiniń negizinde quryldy. Sodan keıin klýb Petropavl qalasyna kóship, № 17 orta mektepte, № 1 orta mektepte, Oblystyq balalar men jasóspirimder shyǵarmashylyq ortalyǵynda ornalasty. Jetekshiler Iýrıı Vladımırovıch pen onyń áıeli Nadejda Lazarevna qaıtys bolǵannan keıin, 2007 jyly klýb taratyldy. Biraq bir jyldan keıin Nadejda Lazarevna Týrtaevtyń shákirtteriniń biri Aıda klýbty jandandyryp, jumysyn jalǵastyrdy. 2010 jyly" Soıýz-Avtor " qalalyq mádenıet úıinde jumys isteı bastady.
Qatysýshylardyń jasy shektelmegen, biraq onyń negizgi bóligi balalar men jasóspirimder

KÓRKEMDIK JETEKSHI

Туртаева Аида Жанатовна

 

UJYM TÝRALY

"Soıýz-Avtor" shyǵarmashylyq birlestigi - bul avtorlyq jáne bardtyq ánder klýby, onda gıtarada jáne vokalda oınaýdy úıretedi. Biraq klýbtyń qyzmeti munymen shektelmeıdi. Shyǵarmashylyq birlestiktiń tárbıelenýshileri qalalyq mádenıet úıiniń is-sharalaryna jáne jalpy qalalyq is-sharalarǵa únemi qatysady. Sondaı-aq Reseı men Qazaqstan qalalarynda: Novosıbırsk, Omby, Samara, Máskeý, Qorǵan, Nur-sultan, Qaraǵandy túrli halyqaralyq festıválderge qatysady. Bul festıváldarda qatysýshylar júldeli oryndarǵa ıe bolady. Shyǵarmashylyq birlestiktiń marapattarynyń qorjynynda birinshi jáne ekinshi oryndarǵa qatysqany úshin kóptegen dıplomdar bar. Festıválderden basqa klýb balalar úılerine, ınternattarǵa, mektepterge, jazda saýyqtyrý lagerlerine konserttermen barady. Munyń bári saparlar, konsertter nátıje sıaqty, al bastysy, árıne, kúndelikti jumys, balalarmen jeke jumys.
Shyǵarmashylyq birlestiktiń basty jáne mańyzdy oqıǵasy-jyl saıynǵy "Glorıa"Halyqaralyq balalar men jasóspirimder avtorlyq jáne bard ánderiniń festıvali. Qatysýshylar Qazaqstan men Reseıdiń túrli qalalarynan jınalady. Mundaı festıváldarda balalar kóptegen tanystar jasaıdy, dostaryn tabady, olar festıváldarda da, olardan basqa da birneshe ret kezdesedi. Biraq 2020 jyly pandemıaǵa baılanysty bul festıvál ótkizilgen joq.
2020 jyl klýb úshin mereıtoılyq jyl boldy – "Soıýz-Avtor" shyǵarmashylyq birlestigine 30 jyl toldy.

"ADVANCE" VOKALDYQ TOBY 

"ADVANCE" vokaldyq toby 2020 jyldyń qazan aıynda qalalyq mádenıet úıiniń janynan quryldy. Ujym jetekshisi Gerashenko Natalá Vıtalevna.
Top quramynda 4 adam: Zavertáev Vladıslav Andreevıch, Stach Sergeı Evgenevıch, Boıko Alekseı Sergeevıch, Anafın Aıdar Sabıtovıch. "ADVANCE" vokaldyq toby estradalyq jáne patrıottyq ánderdi oryndaıdy. Top jańa repertýarmen jumys isteıdi. Únemi jattyǵýlar, án jazbalaryna daıyndyq.
Vokal tobynyń músheleri jaqsy vokaldy jáne syrtqy málimetterge ıe.

JETEKSHISI

Геращенко Наталья Витальевна

Bilimi arnaýly orta, 2009-2014 jj., "óner koleji-mýzykalyq-estetıkalyq beıindegi daryndy balalarǵa arnalǵan mamandandyrylǵan mektep-ınternaty", "estradalyq án salý ártisi"mamandyǵy boıynsha.
2017-2020 j. j. Bilimi Joǵary-Kókshetaý ýnıversıteti. Mamandyǵy - "mádenı-tynyǵý jumysy".
01-den bastap. 07. 2014 jyly balalarmen jumys sektorynyń meńgerýshisi bolyp jumys istedi, 2018 jyldyń qańtarynda "Kýrs-junior"balalar vokaldyq tobynyń jetekshisi boldy.
S 07. 10. 2020 j. - "ADVANCE" vokaldyq tobynyń jetekshisi.
Natalá Vıtalevna-qalalyq, oblystyq, respýblıkalyq jáne halyqaralyq baıqaýlardyń belsendi qatysýshysy jáne jeńimpazy.

2010 j.-"Zvezdy Prııshımá" atty oblystyq jas ánshiler baýqaýyna qatysqan úshin bas júlde;
2014 j. - "oryndaýshylyq sheberlik" olımpıadasyna qatysqany úshin dıplom - "vokaldyq oryndaýdaǵy joǵary sheberligi úshin" nomınasıasynyń jeńimpazy»;
2015 j. - "Tań sholpan" vokaldyq oryndaý konkýrsynda estradalyq ánderdi tanymal etkeni jáne joǵary oryndaýshylyq sheberligi úshin 1 dárejeli dıplom»;
2015 j. - "Glorıa" Halyqaralyq balalar men jasóspirimder avtorlyq ánder festıvali laýreatynyń dıplomy»;
2016 j.-"Sıbır zajıgaet zvezdy" halyqaralyq konkýrs-festıvaline "Vokal estradnyı professıonal-solo" nomınasıasy boıynsha qatysqany úshin 1 dárejeli laýreat dıplomy, Omsk q.;
Natalá Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna arnalǵan "bir shańyraq astynda meniń dostarym ómir súredi" atty shyǵarmashylyq festıvaline belsendi qatysqany úshin alǵys hattyń ıegeri;
Alǵys hat Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalar aıasyndaǵy "Memlekettik til-meniń tilim" qalalyq baıqaýyna belsendi qatysqan úshin alǵys berildi;
QR Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵy aıasynda Tájik-Aýǵan ýchaskesinde TMD-nyń syrtqy shekarasyn qorǵaý boıynsha QR QK Joǵarǵy Bas qolbasshysy Nazarbaevtyń birinshi jaýyngerlik mindetin oryndaǵan OSB-nyń qurylǵanyna 23 jyl tolýyna arnalǵan saltanatty is-sharaǵa qatysqany úshin respýblıkalyq gramotanyń ıegeri;
2017 j. - QR Táýelsizdik kúnine oraı "Petropavl qalasy ákimdiginiń mádenıet jáne tilderdi damytý bólimi" KMM Alǵys Hat ıegeri.
2020 j. - orys, kazak jáne slaván mádenıetiniń XIV halyqaralyq festıvaline qatysqany úshin laýreat dıplomynyń ıegeri.
2020 j. - belsendi qatysqany úshin qalalyq mádenıet Úıiniń Alǵys haty.

 

"SHAM-SHARYQ" VOKALDYQ TOBY.

Top quramynda keremet vokaldyq jáne sahnalyq qabiletteri bar 2 adam bar. Dýet "qalalyq mádenıet úıi" MKQK-da 2020 jyldan bastap jumys isteıdi. Toptyń repertýary zamanaýı estradalyq jáne patrıottyq ánderden turady. Top únemi qalalyq mádenıet úıiniń konsertterinde, qalalyq jáne oblystyq merekelerde óner kórsetedi.
2020 jyly Top qalalyq Mádenıet úıi uıymdastyrǵan onlaın – konsertterge qatysty, sondaı-aq zamanaýı ánder, patrıottyq jáne halyqtyq ánder shyrqalǵan jeke onlaın-konsertterin berdi

"Sham-shyraq" vokaldyq toby QR Konstıtýsıasynyń 25 jyldyǵyna arnalǵan onlaın-konsertke qatysty. Otbasy kúnine arnalǵan

2020 jyldyń 25 qazanynda qarttar kúnine arnalǵan "Súıikti kınofılmderden ánder" onlaın retro-konserti ótti. Dýet Sh.Qaldaıaqovtyń ánderinen popýrrı oryndady.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti kúnine arnalǵan onlaın-konsertke qatysqan "Sham-Shyraq" toby. "Qosh keldiń, Jańa jyl" jańa jyldyq onlaın konserti.

KÓRKEMDIK JETEKSHI

Канат Болатбекович Набиев

Bilimi arnaýly orta, 2009-2014 jj., "óner koleji-mýzykalyq-estetıkalyq beıindegi daryndy balalarǵa arnalǵan mamandandyrylǵan mektep-ınternaty", "estradalyq án salý ártisi"mamandyǵy boıynsha.
2017-2020 j. j. Bilimi Joǵary-Kókshetaý ýnıversıteti. Mamandyǵy - "mádenı-tynyǵý jumysy".
01-den bastap. 07. 2014 jyly balalarmen jumys sektorynyń meńgerýshisi bolyp jumys istedi, 2018 jyldyń qańtarynda "Kýrs-junior"balalar vokaldyq tobynyń jetekshisi boldy.
S 07. 10. 2020 j. - "ADVANCE" vokaldyq tobynyń jetekshisi.
Natalá Vıtalevna-qalalyq, oblystyq, respýblıkalyq jáne halyqaralyq baıqaýlardyń belsendi qatysýshysy jáne jeńimpazy.

2010 j.-"Zvezdy Prııshımá" atty oblystyq jas ánshiler baýqaýyna qatysqan úshin bas júlde;
2014 j. - "oryndaýshylyq sheberlik" olımpıadasyna qatysqany úshin dıplom - "vokaldyq oryndaýdaǵy joǵary sheberligi úshin" nomınasıasynyń jeńimpazy»;
2015 j. - "Tań sholpan" vokaldyq oryndaý konkýrsynda estradalyq ánderdi tanymal etkeni jáne joǵary oryndaýshylyq sheberligi úshin 1 dárejeli dıplom»;
2015 j. - "Glorıa" Halyqaralyq balalar men jasóspirimder avtorlyq ánder festıvali laýreatynyń dıplomy»;
2016 j.-"Sıbır zajıgaet zvezdy" halyqaralyq konkýrs-festıvaline "Vokal estradnyı professıonal-solo" nomınasıasy boıynsha qatysqany úshin 1 dárejeli laýreat dıplomy, Omsk q.;
Natalá Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna arnalǵan "bir shańyraq astynda meniń dostarym ómir súredi" atty shyǵarmashylyq festıvaline belsendi qatysqany úshin alǵys hattyń ıegeri;
Alǵys hat Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalar aıasyndaǵy "Memlekettik til-meniń tilim" qalalyq baıqaýyna belsendi qatysqan úshin alǵys berildi;
QR Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵy aıasynda Tájik-Aýǵan ýchaskesinde TMD-nyń syrtqy shekarasyn qorǵaý boıynsha QR QK Joǵarǵy Bas qolbasshysy Nazarbaevtyń birinshi jaýyngerlik mindetin oryndaǵan OSB-nyń qurylǵanyna 23 jyl tolýyna arnalǵan saltanatty is-sharaǵa qatysqany úshin respýblıkalyq gramotanyń ıegeri;
2017 j. - QR Táýelsizdik kúnine oraı "Petropavl qalasy ákimdiginiń mádenıet jáne tilderdi damytý bólimi" KMM Alǵys Hat ıegeri.
2020 j. - orys, kazak jáne slaván mádenıetiniń XIV halyqaralyq festıvaline qatysqany úshin laýreat dıplomynyń ıegeri.
2020 j. - belsendi qatysqany úshin qalalyq mádenıet Úıiniń Alǵys haty.